Hoolimata ettevaatlikust sõidustiilist ja turvanõuete järgimisest, võib iga autojuht liiklusõnnetusse sattuda. Seetõttu on kõikidele liikluses kasutatavatele sõidukitele kehtestatud kohustuslik liikluskindlustus, mida reguleerib Liikluskindlustuse seadus.
Kui kohustusliku liikluskindlustuse alla kuuluv sõiduk põhjustab liiklusõnnetuse, hüvitatakse kannatanule tekkinud vara- ja isikukahju. Süüdiolevale osapoolele hüvitatakse küll tema ravikulud, kuid sõiduki enda kahju jääb
korvamata - sellised kahjud hüvitab vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus.
„Automaatselt pikenev leping“ on kliendile kõige mugavam variant – hind on soodne, leping on automaatselt pikenev, seega ei pea ise meeles pidama oma lepingu kehtivusaega. Sellise lepingutüübi puhul puudub risk, et lepingu pikendamise unustamisega jääb sõiduk ilma kehtiva liikluskindlustuseta. Seesam saadab eelmise lepingu kehtivusaja lõppemise eel aegsasti uue arve, mille tasumisel väljastatakse uus leping.
„Ühekordne leping“ sobib sõidukitele, mis ei osale liikluses aastaringselt. Leping ei pikene automaatselt ning lepingu lõppedes saab klient ise otsustada, kas soovib kindlustuslepingut jätkata või mitte. Uue perioodi arve väljastatakse, kui inimene annab oma soovist Seesami müügiesindajale teada nt telefoni või e-kirja teel. Kehtiva lepingu puudumise ajal ei tohi sõidukit liikluses kasutada.
Alates 1. jaanuarist 2015 saab Seesami klient pöörduda kahju hüvitamiseks Seesami kahjukäsitlusse, vaatamata sellele, kas ta on õnnetuse põhjustaja või mitte.
Iga isik saab enda sõiduki kindlustus- ja kahjuajalooga tutvuda LKFi veebilehel. Info saamiseks peate sisestama sõiduki VIN koodi, mille leiate sõiduki registreerimistunnistuselt. Info, mis Teile edastatakse, sisaldab kahju asukohta, aega, rolli (kannatanu või põhjustaja), kannatanu sõidukikahju summat ja õnnetuse vastaspoole sõiduki kirjeldust.
Kahjuinfoga saab tutvuda ka riigiportaali www.eesti.ee kaudu, logides selleks keskkonda sisse ID-kaardi, mobiil-ID või internetipanga vahendusel. Veebis on kättesaadav kohustusliku liikluskindlustuse kindlustus- ja kahjuajalugu alates 1. juunist 2001.
Liikluskindlustuse kehtivust saate kontrollida siit. Sõiduki liikluskindlustuse kindlustuskaitse kontrolliks tuleb sisestada sõiduki registreerimismärk või lepingu number, kuupäev ja kehtivusala. Vastuseks kuvatakse Teile info, mis ajast on viimane leping kehtiv, lepingu kehtivusala ning teave lepingu jõusoleku kohta.
Kui klient müüb olemasoleva sõiduki maha ning soetab uue, siis kindlustusmakse võib muutuda sõltuvalt uue sõiduki tehnilistest andmetest (nt võimsam mootor, raskem registrimass).
Kui kliendil on mitu sõidukit, siis arvestatakse kindlustusvõtja kõikide sõidukite kahjustatistikat ning selle tulemusena arvestatakse kindlustusmakse uuele lisanduvale sõidukile.
Euroopa Liidu liikmesriikides kehtib liikluskindlustuse tavaleping, kuid siiski soovitame sõidukiga Eestist välja sõitmisel kaasa võtta liikluskindlustuse rohelise kaardi (on riike, kus piirivalvur või politseiametnik võib seda küsida).
E-poes kindlustus kuni 15% soodsam. Tutvu tingimustega.
Pakume reisitõrke lisakindlustust „Omal soovil tühistamine“, mis tagab kaitse ootamatusteks, mida ei hüvitata tavapäraselt reisitõrke kindlustuse raames (näiteks ootamatu tähtis tööülesanne, mis ei võimalda reisile minna, lemmiklooma haigestumine, tüli reisikaaslasega, lennufirma pankrot jne). Loe lähemalt...
Kaskokindlustus hüvitab autoomanikule õnnetusjuhtumi tagajärjel tema endaga toimunud isikukahjud või sõidukile põhjustatud varakahjud. Kaskole ehk vabatahtlikule sõidukikindlustusele peaksid mõtlema kõik autoomanikud. Selleks, et õnnetuste tagajärjed võimalikult väikese närvi- ja rahakuluga kõrvaldada, tee oma autole Seesami kaskokindlustus! Loe lähemalt...
On vähe selliseid kohti, kus saame tunda ennast nii turvaliselt kui oma kodus, oma asjade keskel. Kindlustunde säilimiseks, et kõik pole kadunud ka ootamatu õnnetuse korral, on hea oma kodu ja sinna aastatega kogunenud vara kindlustada. Loe lähemalt...
Autor: Ly Jõhvik | 06.03.2018
Olgu tegemist plekimõlkimisega lõppenud reavahetusega linnaliikluses või ebaõnnestunud manööverdamisega parklas, need on situatsioonid, kus staažikad autojuhid püüavad pahatihti mõjutada liikluseeskirjade tundmises nõrgemaid süüd omaks võtma.
Autor: Liljan Männiste | 14.07.2015
Kindlustusseltsi uuringu kohaselt usuvad Eesti inimesed, et suurema tõenäosusega põhjustab neile liiklusõnnetuse kaasliikleja või teele jooksev loom, kui nemad ise.